Vanus	Vaktsiini nimetus ja manustamise kordsus
12 tundi	HepB 1
1–5 päeva	BCG
1 kuu	HepB 2
3 kuud	IPV 1, DTPa 1, Hib 1
4,5 kuud	IPV 2, DTPa 2, Hib 2
6 kuud	IPV 3, DTPa 3, Hib 3, HepB 3
1 aasta	MMR 1
2 aastat	IPV 4, DTPa 4, Hib 4
6-7 aastat	IPV 5, DTPa 5
12 aastat	HepB 1,2,3*
13 aastat	MMR 2
15-16 aastat	dT 6
17 aastat	dT 7**
25, 35 jne aastat (iga 10 aasta järel)	dT 7

Tähiste seletus:
Hep B – B-viirushepatiidi vaktsiin
BCG – tuberkuloosivaktsiin
DTPa – difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarne läkaköha vaktsiin
dT – difteeria- ja teetanusevaktsiin
IPV – poliomüeliidi inaktiveeritud vaktsiin
MMR – leetrite, mumpsi ja punetiste vaktsiin
Hib – Hemofilus influenza tüüp b vaktsiin
* 1995–2003 aastal sündinud ja seni B-viirushepatiidi vastu vaktsineerimata lapsed immuniseeritakse intervalliga 1 kuu esimese ja teise doosi ning intervalliga 5 kuud teise ja kolmanda vaktsiinidoosi vahel.
** 1990–1995 aastal sündinud ja seni 12. eluaastal difteeria-teetanuse kuuenda doosiga (dT 6) vaktsineeritud lapsi revaktsineeritakse difteeria-teetanuse seitsmenda doosiga (dT 7) 17. eluaastal.

Omal soovil kalendrivälised vaktsiinid on tasulised.

Meie keskuses saab vaktsineerida end järgnevate haiguste vastu:

• A Hepatiit
• B Hepatiit
• Gripp
• Puukentsefaliit
• Tuulerõuged
• Difteeria-teetanus-läkaköha
• Lastehalvatus
• Papilloomviirus
• Pneumokokk
• Rotaviirus
• Leetrid-mumps-punetised
• Info »

Mida teha, kui vaktsineerimise järgselt tekivad kõrvaltoimed?

Juhul, kui süsti järgselt tekib süstekohale punetus või kõva tükk, pidage nõu oma pereõe või perearstiga. Kui lapsel tekib palavik, mis on kõrgem, kui 38,5, andke lapsele palavikualandajat(paracetamol,ibuprofeeni suspensioon). Lokaalsete reaktsioonide korral (süstekoha valu, punetus) asetada süstekohale külm ja niiske kompress. Juhul, kui laps nutab kiledalt ja palavik ei allu ravile, pöörduge Lastehaigla valvetuppa. Kõikidest vaktsineerimise järgselt tekkinud kõrvaltoimetest informeerige esimesel võimalusel ka oma perearsti/pereõde.

Millistel juhtudel ei vaktsineerita?

• Äge, kõrge palavikuga (üle 38°) kulgev haigus. Palaviku ajal tõuseb organismis nende ainete tase, mis pärsivad antikehade teket ja seega pole vaktsiinist saadav kasu maksimaalne.
• Ülitugev allergiline reaktsioon mõnele vaktsiinis sisalduvale ainele (kanamunavalk).
• Sama vaktsiini eelmise doosi järgselt tekkinud tugev allergiline reaktsioon (anafülaktiline šokk, hingamisraskus).
• Immuunpuudulikkus - organismis ei ole piisavalt neid rakke, mis tekitaks kaitse haiguse vastu. Immuunpuudulikkusega inimesi vaktsineeritakse surmatud vaktsiinidega ja/või komponentvaktsiinide korduvate süstetega.